Tokyo Design and Art Fair

Laup4eval k4isin koos kahe s6brannaga Tokyos kunsti- ja disainilaadal.
N4ha v6is 2400 erinevat boksi, kus inimesed enda tehtud kunsti n4itasid ja myysid ning peale selle toimusid esinemised ja performanced ning v4ljas rokk-kontsert.
Kirjut rahvast oli palju ning leidsin ka h4id j6ulukingitusi, kuid nii suures koguses kunsti vaatamine v4sitas l6puks p4ris 4ra.

Perekond Hoshino

Sel laup4eval oli koduvisiidi p4ev. Iga v4lisyli6pilane kohtus yhe jaapani perega, kellega koos veedeti tore p4ev. V4ga hea v6imalus jaapani keele harjutamiseks, aga ka yhe tavalise jaapani pere elu-oluga tutvumiseks.
Minu perekond oli v4ga tore ning sarnane ka minu eesti perele.
Hoshino (e.k. T4hep6ld) peres on kolm last, kellest 2 vanemat tytart on praegu v4lismaal, yks Mehhikos ja teine Ameerikas, ning kodus on vaid noorim poeg, kes on 17-aastane ja veel keskkooli6pilane.
Seet6ttu on neil rohkem aega ka minuga tegeleda ning kuna nende kodu on v4ga suur jaapani kohta, siis kutsusid nad m6nikord, kui 6ppimisest 4ra v4sin nende juurde puhkama, sest neil on v4ga ilus aed ja l4heduses kena park ning pyhamu. Kavatsen seda v6imalust kindlasti kasutada, sest neil on imearmas koer nimega Love (jp. h44ldus "Rabu"), kellega saan m4ngida.

Laup4eval pidi pereema t66le minema ning seet6ttu k4isime koos vaid sushirestoranis l6unal. See oli esimene kord, kus k4isin t6elises klassikalises jaapani stiilis restoranis. V4ga ilus oli, nii ruumid, kui ka toit ise.




P6hiline yritus toimus pyhap4eval, mil mind ja teisi ymbruses elavaid v4listudengeid pere juurde koju l6unale kutsuti. Nimelt oli pereisa hommikul vara yles t6usnud ning ise jaapani nuudleid soba ja udon'i valmistanud.

Hoshino pere elab majas, kus perenaine juba lapsep6lves elas ning seet6ttu on esimesel korrusel enamus tubasid jaapani stiilis ning olemas on nii shinto altar kui budistlik altar.
Maja ymber on ilus aed, kus palju viljapuusid ja muid s66davaid taimi, sest pereema on ametilt kokk. 2 korda n4dalas annab ta kursusi noorukitele enne abiellumist ning pensionile j44vatele vanah4rradele, ehk k6igile h4das olijatele, kel ruttu s66gitegemine vaja selgeks 6ppida.
H4rra Hoshino t66tab kohalikus linnavalitsuses rahvusvaheliste suhete osakonnas ning t4nu sellele saan vajadusel temaga ka inglise keeles r44kida.
6htus66gist kujunes v4ga l6bus yritus ning nii kenade inimeste seltskonnas saan ka mina tasapisi oma jaapani keeles r44kimise hirmust yle. Ainuke miinus oli see, et lausa v6imatu oli mitte yle syya. Aga pole hullu, ega iga p4ev selliseid delikatesse ei saa. Igatahes leppisime pereemaga kokku, et mina 6petan talle m6ne eesti retsepti ning tema n4itab mulle, kuidas jaapani toite tehakse.

Mutsumesai!

2.-4. november leidis aset Saitama ylikooli festival ehk Mutsumesai.

Kogu ylikooli territoorium oli muutunud suureks laadaplatsiks ning iga p4ev 8.00st 20.00ni toimus yks l6putu tants ja trall.

K6ik yli6pilasorganisatsioonid, alates spordiklubidega ja l6petades nepaalist p4rit tudengite yhendusega, olid yles seadnud putkad, kus erinevat s66gi- ja joogikaupa pakuti ning sellega oma yritustele raha teeniti.

Mina, koos teiste s6pradega olin abiks "Try Me" nimelisele tudengiklubile, kes tihti v4lisyli6pilastele pidusid korraldab.

Kuna konkurents oli tihe ning klientide v6itmiseks oldi k6igeks valmis, siis ei j44nud ka meil muud yle kui plakatitega ringi k4ia ning "Tulge meie boksi!" hyyda. Kaubaks olid meil praetud banaanid taignas ning maguskartuli pallikesed (ja 6lu muidugi.)

Laup4eval k4is abistamas ka Lauri Taikikaist koos oma kauni abikaasa Michiyoga. Kui kaks eestlast sydamega t66d tegema hakkasid, siis polnud ka klientidel kuhugi p44su.

K6ik tydrukud, kelle enesehinnang madal, tulge jaapanisse!

Jaapanlaste jaoks on eestlase v4limus v4ga eriline ning peab end harjutama uudishimulike pilkudega k6ikjal kuhu l4hen. See yllatas mind v4ga, sest eestis on mul alati vabadus sulanduda massi ning ka avalikes kohtades on privaatsus tagatud.
6nneks on jaapanlased suhteliselt viisakad inimesed ning enamasti piiluvad salaja. Mis seal salata, ka mina piilun rongis trendikaid noori, kes ikka ja j4lle oma riietusega yllatada suudavad.

See on tore, kui komplimente tehakse, kuid pikapeale v6ib soovimatu t4helepanu h4irima hakata ning siis seletan, et eestis on enamus inimesi pikad ja heledate juustega.
Kardan muutuda yheks neist m6tetutest tydrukutest, kes on harjunud vaid ripsmete vibutamisega oma tahtmist saama.
Siit palve k6igile teile, kui m4rkate esimesi symptomeid, et mu ajurakud ei tee enam trenni ning jutt hakkab kahtlaselt m6tetuks muutuma, ruttu saatke mulle meil, mis tuletab meelde, et olen tavaline eesti tydruk, kelle jaoks v4line k6ige olulisem pole.
: ))))))

Uues keskkonnas ja uute tuttavate seltskonnas on muidugi p6nev ning meelelahtust j4tkub, kuid pika peale tundub see k6ik v4ga pinnapealne ning heal meelel vahetaks tosin uut s6pra oma kaugel eemal asuva kallima vastu.
Praegu olen leidnud teraapiat selles, et keskendun asjadele, mis ka siin kindlad ja usaldusv44rsed. Nagu r66m 6ppimisest ning looduses jalutamisest.
See aitab olukordades, kus kergesti v6ib segadusse sattuda ning unustada, kes sa oled ning mida soovid.
Ait4h Jaanusele ja mu perele ja s6pradele, kes minu majakaks.