Detsembrikuu pildireportaaz

Prrrrr

Sygisega saabusid kylmad ilmad.
P4ikese k4es kyll ysna soe veel, m6nikord lausa 18 kraadi veab v4lja, kuid kylmast ei p44se, sest jaapanis ei tunta keskkytet. T4nap4eva majad ei ole enam paberist, kuid mingisugust soojendust neil pole ning kylm 6hk p44seb h4sti ligi.
Kes on talvel jaapanis k4inud on kindlasti varahommikuti 4rgates esimese asjana 6hukonditsioneeri puldi haaranud ning paari minuti p4rast alles teki alt v4lja tulnud.
Meil on siiski vedanud, sest kodu asub viiendal korrusel ning hommikune p4ike suudab toad t4itsa soojaks kytta. Kui m6istlikult riides k4ia siis pole hullu midagi.

J44nud on veel 2 n4dalat kooli ning algabki talvevaheaeg. Koolis k4ib tihe t66tegemine, sest l6put66d peavad jaanuaris valmis saama. Mina l6petan oma viimaseid tehnoloogiaylesandeid ning sean end magistratuurieksamiteks valmis. Pean ka jaapani keele 6ppimise uue hooga k4sile v6tma, et esseede ning ettekannete kirjutamine selgeks saada.
23. detsembril toimub metalliosakonna anumate n4itus kuulsas Mitsukoshi kaubamajas, kus samuti osa v6tan. Tegemist on iga-aastase j6ulumyygi/n4itusega mille p6hieesm4rk kogu kambaga osav6tt. Eks yli6pilastele on oluline kui m6ni t66 ka 4ra myyakse.

Varsti on t4itumas minu kauaaegne unistus - saab valmis p4ris oma v4ike kodune ateljeenurgake, nii et ka koolivaheaegadel saan t66d teha. Selleks olen t4iendanud oma t66riistavaru ning reedel k4isin Ikeas t66lauda ostmas (yhtlasi sai varutud pohla- ja tikrimoosi ning piparkooke). Kohe ylikooli l4hedal, minu kooliteel asuvad v4ga head t66riista- ning materjalipoed. Neis on lausa lust k4ia, sest valik on suur ning hinnad samuti soodsamad kui eestis, sest paljud t66riistad valmistatakse kohapeal. R44gitakse, et eriti jaapani l6ikeriistad (noad ja k44rid) on v4ga k6rge tasemega. Senini olen t6esti rahule j44nud.

Seoses kolimisega annan teada ka oma uue aadressi.
Higashi-Komagata 1-8-12-501
Sumida-ku
Tokyo
Jyri helista enne ette kui l4bi astud. : )

Tegin endale ka uue meiliaadressi, mida saan ka mobiilist vaadata.
anni.kagovere@gmail.com

Hoidke end seal lume sees soojas!
Ilusat j6ulukuud.

K6ik k6ik on uus oktoobrikuus.

Rahulik esmasp4eva6htu.
Köögist on saanud alkeemialabor, Adrienne valab sulakaramelli ning mina mökerdan pintsli ja tushiga.
Teretulemast minu uude koju.
Armas parajalt suur kahetoaline korter, igati m6nusa asukohaga. Tuleb vaid Ueno kandist 20 minutit Asakusa poole jalutada, üle Sumida j6e Umaya silla ning siis seal samas hurmaa puu taga ta ongi.
Mööda treppi täitsa üles 5-le korrusele ning kohal oledki. Aga kui k6rgusehimu peal on ei pea sellega veel peatuma, v6ib ka r6dult katusele ronida ning nautida vaadet Tokyole ainuomase kolearhitektuuriga, mis siiski oma v6luga.
Eelmise nädala alguses alustasin pakkimisega ning nagu pildilt näha, olen maailma halvim pakkija(vastupidi minu kalkulatsioonidele, ei 6nnestunud siiski seda kohvrit sulgeda).
Kella 3ni öösel asju uuesti lahti pakkides ning ümber paigutades sain l6puks k6ik asjad korda ning kolmapäeval toimus kolimisaktsioon.
Nüüd jagan eluaset koos Marie Adrienne Clara Luise Anne (vanaemade nimed) Rodewaldtiga, kes 6pib Weimaris tootedisaini ning on siin jaapanis vahetusüli6pilane minu ülikoolis. Tema vanavanemad peavad p6hja prantsusmaal veiniistandust ning saadavad j6uludeks uue kasti 2005 aastakäigu veine.
Mööbliga on veel kitsas käes, kuid tundub et m6nusaks äraolemiseks piisab magamisasemest, riidekapist ning hästi varustatud köögist, kus külalisi v66rustada ning koos einestada.
Ikka hoopis teine tera kui ühikaelu.
ehk nagu Adrienne ütleb, esimest korda jaapanis tundub nagu reaalne elu.
Aidaa hommikused täistuubitud rongid!

Kallis ema,

m6elda vaid kui palju r66mu teeb teadmine, et lennupilet on ostetud. Isegi kui tegemist oli ylem6istuse kalli hinnaga. 6nneks on viimasel ajal minu niigi hea 6nn veelgi vunki juurde saanud ning j4tkuvalt saabuvad olukorrad, v6imalused ning inimesed t4pselt 6igel ajal.
Muretsemine oleks targem yldse j4rgi j4tta, sest j4rjekindlalt n4itab elukogemus, et olukorrad millele mina lahendust ei leia, leiavad selle ise ning t6en4oliselt palju paremini, kui mina suure pusimisega oleks suutnud.
N4iteks see sama lennupileti ostmise lugu. Yritasin kyll raha koguda (see 6nnestus tavaliselt kuu esimesel 3-l n4dalal, aga peale seda l4ks millegip4rast kogutud raha vaja) ning erinevaid arvutusi teha, kuid arvestades praegust k6ige kallimat aega reisimiseks, poleks mul oma vahenditest v4lja tulnud, kui appi poleks t6tanud juhus.
Suur t4nu Kadile, aikido Hombu Dojo p6liselanikule, kellega koos trenni teeme. T4nu temale kuulsin, yhel j4rjekordsel 6htul kus tema juures 66bisin, selleks et hommikul oleks koos kergem 6.30 Doshu trenni minna (tegelikult v4ga kerge ei ole, sest Kadi juures saab alati veini juua ja "Seksi ja linna" vaadata), et Tokyo Rent vajab uut eesti verd. Ning nagu muuseas saigi k6ik korda aetud ning t66tan nyyd vaba graafikuga (kooli k6rvalt) kinnisvarafirmas n4idates klientidele kortereid ja tehes muid jooksvaid ylesandeid. Nyyd on mul koguaeg kiire-kiire ja s6na otseses m6ttes jooksen koguaeg ringi, aga mulle v4ga meeldib. Ning Tokyo on varsti selge iga nurga pealt, metroodest ning rongidest r44kimata.
Sygisest plaanin ise ka Tokyo elanikuks hakata ning veidi koolile l4hemale kolida.
See siis vaid yks neist toredatest juhustest t4nu millele ma nyyd 6nnelik lennupileti omanik olen.
Ning nyyd asja juurde. Olen sellele juba pikalt m6elnud ning tahaks Sulle, kallis ema, meelde tuletada m6ned olulised eesti k66gi meistriteosed, mis igas korralikus peres kylmkapis, k66gilaual v6i k66gikapis olla v6iks. Leib (no see on muidugi enesest m6istetav, aga nii ilusat s6na on patt kirjutamata j4tta), sepik, teraleib, hapukoor (v6iks kohe nii 20% kui ka 10% m6lemad olla), kohupiim, kodujuust, juust, v6i, piim, keefir, pett, kartulid!, tomat, kurk, porgand, kaalikas, kapsas, redis, 6unad, pirnid, igasugused marjad (kuigi piisab ka sellest kui need metsas olemas on, kyll ma nad yles leian). Yhes6naga igasugust kraami, et v6ileibu saaks teha ja korralikku keedukartulit salatiga ning k6ikv6imalikke piimatooteid, puu-, juur- ja k66givilju. Ning jogurtitorti.... Ja eesti j44tised...
Otseloomulikult ei looda ma et k6ik need toiduained meile korraga k66ki 4ra mahuks, kuid ehk 6nnestub neid selle kuu aja jooksul, mil ma eestis olen v4hemalt korraks hankida, kyll ma siis selle eest hoolitsen, et nende kogus liiga suureks ei l4heks. Kallis 6eke, oled teretulnud seda nimekirja t4iendama, kui ma midagi olulist v4lja olen j4tnud.
K6ige toredam on see, et tegelikult pole sellist nimekirja yldse tarvis, sest need toiduained ongi eestis igas k66gis olemas. Paradiis!
Kallis ema, ole tubli ning v6id k6igi ees vabandada, et olen kehv kirja- ja meilikirjutaja olnud, aga 4rgu keegi muretsegu, sest varsti n4eme!
Kallistan,
Anni

V6rkpall!

Neljap4eval toimusid iga-aastased tarbekunstialade v6rkpallimeistriv6istlused. Eelmisel aastal 6nnestus meil seppadel eelviimaseks j44da ning arvata v6ib et soov sel aastal paremat tulemust saavutada oli taevak6rgune. Alustasime juba m6ned p4evad varem T-s4rkide trykkimisega ning peo jaoks vaaritamisega.


M6ned agaramad on iga n4dal trenni tegemas k4inud, kuid enamus yritasid v6istluste k4igus kiiresti meelde tuletada, kuidas see v6rkpall nyyd k4iski.


Suur oli meie r66m kui j4rjest k6ik m4ngud 4ra v6itsime - selle aasta asub karikas meie kateedris!
Vastased olid meil karmid, finishis oli meil vastas meeskond, kus yks tyyp yle-jaapanilistel meistriv6istlustel osalenud.
Seda toredam oli meie v6it, et keegi m4ngu liiga t6siselt ei v6tnud ning vahetasime m4ngijaid, et igayks kaasa saaks teha, nii osavamad kui ka mitte erit v4ledad.
Ka mina andsin oma v4ikse panuse, mis kyll rohkem hirmu4ratavlt pikk v4ljan4gemises seisnes, sest v6rkpallis pole ma kunagi eriti osav olnud. : )


Aga mine tea, nyydse eufooria lainel on plaanis j4rgmiseks aastaks paremasse vormi saada, sest turniir oli t6eliselt l6bus.

Koolitee

Hiljuti hakkasin Ueno jaama asemel Nippori jaama kaudu koolis k4ima. Nyyd on minu koolitee veel kenam, sest tee viib l4bi vana surnuaia ning armsa puumajade rajooni.
Neilt piltidelt v6ib n4ha eri paiku, mida kooliteel l4bin ning ka naabrite koera, kes mind iga hommik teretab.
J6udes kooli p66ran seinal asuva nimesildi ymber, nii et k6ik saavad kerge vaevaga n4ha, kes kohal on.
Head peamurdmist minu nime yles leidmisel! : )

Kiire-kiire-kiire-kiire

Andke andeks, et kuidagi skaipi vöi messengeri ei j6ua, blogi kirjutamisest rääkimata.

Seoses asjaoluga, et olen end koolis koduselt tundma hakanud, on seal ka järjest rohkem tegemist ning iga hommik ärkan 6.30, et töökojas maksimaalselt olla saaks (juba kell 5 öhtul pannakse töökojad kinni). Eelmisel nädalal ärkasin 2 korda isegi kell 5.30 yles, et varem jöuda, aga see ehmatas mind ennastki ära ning enam ma nii ei tee. ; )

Varajane 4rkamine pole tegelikult midagi hullu, kuid selleks et p4eval uniseks ei muutuks l4hen iga 6htu suht varakult magama ning siit ka minu harv netikylastamine.

N4dalavahetused kipuvad ka juba ette 4ra sisustatud olevat. N4iteks n4dal tagasi k4isin koos Silviyaga para-glidingut 6ppimas. Kuigi kohe lendama ei lasta, on meil plaan senikaua harjutada kuni tuule ja langevarju e. tiiva saladused end meile on avaldanud ning v6ib k6rgustest 6hku t6usta.

Ysna varsti algab suvevaheaeg (19.juuli) ning siis ei p44se enam t66kodadesse sisse, see ka p6hjus miks yritan oma aega 6konoomselt kasutada. 

Kyll vaheajal j6uab magada, Okinawal 4ra k4ia ning otse loomulikult Eestisse tulla.

Seniks, kuigi ma seda nyyd nii tihti v4lja ei n4ita, olge teadlikud, et m6tlen teile!

Kyynarnukitunne : )

T4na hommikul s6itsin kooli eriliselt t4is tuubitud rongiga. Korra varem olen ka sellise rongiga s6itnud, kus hakkad muretsema alam66duliste naisterahvaste ning vanurite p4rast, keda 4hvardab muljumisoht. Tavaliselt yritan selliseid ronge v4ltida ja ootan parem j4rgmist, kuid seekord l4ks teisiti ning p4ris huvitav kogemus oli.
Esimesel kuul iga hommik tipptunnil rongiga s6ites valmistas see mulle p4ris suurt stressi, sest tundus et vaid mina ei tea kirjutamata reegleid, kuidas rongis seista, et v6imalikult v4he ruumi v6tta ning nii j4in pidevalt k6igile jalgu. V6i avastasin, et k6ik seisavad n4oga yhes suunas ja vaid mina olen vastupidi. : ) Aga nyydseks olen juba p4ris osavaks muutunud ning oskan v4ikseid tyhimikke leida, kuhu end sisse seada.
t4na oli huvitav j4lgida, kuidas inimesed raskes olukorras hakkama saavad, rongist maha minnes tundus justkui oleks raskused meid k6iki yhendanud... yhel noormehel oli seljas t-s4rk kirjaga "we have to do it, wether we like it or not" , v4ga tabav!
Mina olin surutud n4oga rongiuste poole ning n4gin h4sti, kuidas need iga t6ukega paindusid. Ei tea, kas on ette tulnud ka 6nnetusi, kus rongiuksed survele j4rgi annavad. V6i on m6nikord terve rong l6hki plaksatanud ning inimesi m66da linna laiali puistanud?

Eile juhtus yks veidi piinlik lugu.
Rongi pealt maha minnes astusin kogemata yhele noormehele kannale, nii et tal king jalast 4ra tuli ning rongi ja platvormi vahelise tyhimiku kohale k66luma j4i. Kuna see oli t4pselt mu jalgade ees, t6ukasin seda kergelt jalaga, et see mitte vahemikku ei kukuks.
Kahjuks sai kannatanu sellest valesti aru ning haaras ruttu oma jalan6ust ning vaatas mind sellise pilguga nagu tahaks ta 6elda " Mida sa teed, hirmus inimene?!"
Tal oli allergiku mask ees, mis v6imendas seda h44letut etteheidet eriti.
Pobisesin siis kiiresti "Sumimasen" ja tormasin minema.
See pilk ajab siiani naerma, kuid samas peab rohkem t4helepanu p66rama, et mitte suures inimmassis kellelegi liiga teha. Yritan end parandada.

Ning pean plaani tulevikus jalgrattaga kooli s6itma hakata, sest mis see 20 km rattas6itu tugevale eesti tydrukule ikka teeb!

=Minu Tokyo=

T4htis pole kuhu me j6uame, vaid kuidas : )

Soojad ilmad vahelduvad vihmaga ning koolilapsed k4ivad usinasti koolis.

Ka mina t6ttan iga p4ev 9.30ks tundi. Parasjagu on meil k4sil metallit66tlusmasinate kursus. T4na tutvusime l4hemalt treipingi viguritega ning homme j4tkame freespingiga.

Selline mysteerium nagu trugimine peaks kolmap4evases ja neljap4evases tunnis selginema.

Eelmine n4dal kulus p6hiliselt erinevatele sissejuhatustele ja orientatsioonidele, 6htupoolikuid sisustasin Tokyo jalutusk4ikudega. Sain kokku nii Martina, Miku kui Ainiga, kellele heal meelel oma kodulinna tutvustasin ja t6tt-6elda, ka ise uudistasin.

Mikul ja Martinal on nyyd ka kool pihta hakanud ning tunniplaan dikteerib elurytmi : )

Ain oli siin vaid 2 n4dalat ning seet6ttu k4isime temaga koos k6ige tihemini jalutamas.

Minule omaselt l4ksid jalutusk4igud m6nikord sujuvalt yle sihitult ekslemiseks, kuni m6ni suurem rongijaam meile asukoha j4lle selgeks tegi.

6nneks on selline jalutamine ideaalne salajaste aarete leidmiseks. (varsti panen ka pilte yles) Igatahes peaks tal p4ris hea ylevaade Tokyost ning eriti minu ylikooli l4hedal asuvatest 6llekatest olema. Vastutasuks sain tasuta koolituse Mercedese mudelite orienteeruvatest hindadest eestis : )))

V4ga hea oli vahelduseks eesti keeles vestelda. Ootan juba augusti, mil kavatsen iga nahapooriga nii palju eesti 6hku ja eesti keelt sisse hingata, et j4rgmiseks aastaks jaguks.

Suur koduigatsus tuleb peale, kui kuulen kuidas Eestis elu ikka omasoodu edeneb vaatamata sellele, kas mina olen sellest osa saamas v6i mitte. Kas m6istate kuidas Teil veab, et v6ite t4naval juhuslikult s6pru kohata? : )
Muud ei j44 yle, kui r66mustada heade uudiste yle eestist - palju 6nne Pille ja Jan!!! ning nautida ka jaapani erip4rasid.

Viimased p4evad kevadvaheaega

Kevadvaheaeg on kohati v4ga v4sitav.

Yksinda kodus istuda on igav ning nii ei j44 muud yle kui iga teine p4ev j4lle Tokyosse s6ita v6i mujal s6pradega kokku saada.

Kolimine uude yhikasse m66dus edukalt, olen end oma allveelaeva-aknaga toakesse mugavalt sisse seadnud ning vaikselt teen tutvust kaaselanikega.

Neljap4eval toimub kunstiakadeemias avatseremoonia ning peale seda hakkan asjalikult iga p4ev koolis k4ima.

Kuna uus kodu asub Tokyost ca 40 min. rongis6idu kaugusel, hakkan nyydsest nagu tavaline jaapanlane iga p4ev rongiga s6itma. Mine tea, ehk olen suuteline varsti rongis mistahes poosis magama ning t4pselt enne oma peatust yles 4rkama.

Jalutusk4ikudel Tokyos olen leidnud palju toredaid kohti, kuhu tavaturistid teed ei leia. Niiviisi rahvamassidest hoidudes v6ib p4ris hubase "oma Tokyo" leida.

Kuigi ega rahavmassid mind enam eriti h4iri, t4itsa igap4evane juba l4bida paarisaja inimesega rongijaama ilma eksimata.

Kardan et nyyd v6ib olla suurem shokk eestisse tagasi tulles, et kus k6ik inimesed on?

Hanami

Kirsid 6itsevad praegu t4isv6imsusega ning k6ikjal parkides v6ib n4ha piknikulisi, kes tulnud Hanami'le ehk kirsi6isi vaatama.

Eile oli mul r66m yhineda Lauri ja tema s6pradega Yoyogi pargis ning osaleda esimest korda sel toredal syndmusel.

Reedel saabus Tokyosse Martina saksamaalt Idar-Obersteini ehtekunstikoolist ning olen temal aidanud siin esialgseid asjaajamisi ajada. Niisiis ostsime kaasa sushit, riisikooke ning veidi joogipoolist ja seadsime koos sammud pargi poole.

Rahvamass Harajuku jaama ymbruses oli meeletu. Lisaks tavap4rastele n4dalavahetuse turistidele olid ka Hanamile tulnud piknikulised liikvel, nii et kohati oli raske t4naval liikuda.

Hanami ajal muutuvad k6ik kuulsaimad pargid justkui rahvafestivalideks, putkadest myyakse erinevat kiirtoitu ja maiustusi ning siin-seal on yles pandud improviseeritud lavad tasuta kontsertitele.

Yoyogi park on noorte poolt eriti armastatud kogunemiskoht ning seet6ttu oli siin veel rohkem muusikat ning tsirkuseartiste. Kuigi vihm varsti suuremad rahvamassid minema kihutas, j4id kangemad piknikulised kohale ning meisterdasid k4ep4rastest materjalidest katuseid.

Ka meie seltskond polnud ettevalmistamata tulnud ja j4tkasime vihmast hoolimata.

Seltskonnas oli inimesi eri valdkondadest, n4iteks yks tore naisterahvas teenis leiba show-wrestlinguga. Atmosf44r oli v4ga m6nus ning sai k6igiga vabalt suhelda, kellega jaapani keeles ning kellega inglise keeles.

Loodan et 6nnestub veel edaspidi selle kambaga yhiselt midagi ette v6tta.

Vabariigiaastap4evapidu

Eksite kui arvate, et siin kaugel kodumaa meelest l4heb. Eesti Saatkond Tokyos on v4ga eluj6uline asutus ning kostitab k6iki jaapanis viibivaid kaasmaalasi v4hemalt 2 korraliku peoga aastas. J6ulude ajal ning Vabariigiaastap4eval.

Seekord oli juubeli puhuks kohale kutsustud Leigarid, kes k6ik tantsima panid.

Pidustused algasid piduliku vastuv6tuga hotellis ning j4tkasid 6htul vabas vormis peoga saatkonna ruumides.

Tore oli juba vanasid tuttvaid n4ha ning ka uusi tutvusi sobitada ning kirss tordil oli muidugi eesti muusika ning rahvatantsud. Veel j4rgmiselgi p4eval jalad valutasid ning syda laulis sees. : )

J4rgmisel p4eval tuli mulle kylla Carina, kes j4i paariks 66ks, et siis taas edasi reisida. Praegu peaks ta Koreas olema, kuna jaapani viisa sai otsa. Ehk 6nnestub veel korra jaapanis kohtuda enne kui tema ymbermaailmareis j4rgmise kontingendi - ameerika (alaska) pinnale j6uab.