Jõulud tulid ikkagi

Kiired ajad koolis ning lähenev lõputööde näitus jaanuari lõpus ei lasknud mul ka talvevaheaja saabudes lõdvestuda ning arvasin, et seekord lähevad jõulud nagu niuhti mööda, ilma erilist pühademeeleolu loomata.
Reede ja laupäev möödusid väga rahulikult näsides head ja paremat, mis eestist saabus, ning koolitööst väljapuhates.
Pühapäevaks olime koos Mikiga kutsunud külla mõned sõbrad ja kõigile sõnad peale lugenud, et nad isetehtud roa kaasa võtaksid.
Tulijaid oli oodatust rohkem ning lauad lookas. Minu panus oli seapraad hautatud hapukapsastega.
Ja kohal ta oligi, see va jõulumeeleolu, palju vanu sõpru ja seapraad kapsastega, kindel rohi!
Head vana aasta lõppu!

Pildireportaaz Karoliina elust Jaapanis

Pühapäev Mikiga

Täna käisime Mikiga Kichiojis ühe sõbra näitusel, Karel Capeki nimelises teemajas ning Inokashira pargis. Üks tore pühapäev oli.

Katusepiknike hooaeg avatud

Esimene projekt uuel semestril

Üsna pea peale sakurate imetlemist sattusin jälle Kamakurasse, seekord raualiiva korjama. Parim viis rauamaagi korjamiseks jaapanis on rannas magnetiga liiva seast rauapuru koguda. kamakura liiv on rauasisalduse tõttu lausa tume ning vähem kui tunni ajaga saime ca 5kg kokku kogutud. Nii jäi meil aega näha vibulaskjaid pidurõivais ning külastada ühte imeilusat väikest galeriid lähedalasuva künka otsas.
Viimased nädalad koolis olen tegelenud rauapuru puhastamise ja sulatamisega ning peagi alustan saadud kängarde kuumutamise ja tahkemaks materjaliks tagumisega. Iga protsessiga muutub materjali kogus väiksemaks, kuid lõpptulemusena tekkivast piskust rauast saab kindlasti kunstiteos.

Selle aasta kirsiõied

Minu uus lemmikpaik kirsiõitevaatluseks on Nakameguro jõe ääres. Parasjagu kirsside õitsemise ajal oli Tokyot külastamas Shirley sugulane Doyle, kellele Tokyo tuuri oli vaja teha. Seeläbi jõudsime ühe nädala jooksul Nakamegurosse, Kamakurasse (parasjagu Budda sünnipäeval, mis templites suurim püha) ning Ghibli animafilmistuudio muuseumisse. Selle aasta sakura oli väga ilus!

Austraalia

Kaks nädalat austraalias möödusid justkui linnutiivul.
Seiklus sisaldas võimast loodust, lõpmatuid randu ning kirevaid linnu.
Uskumatult palju kalleid sõpru, keda polnud tükk aega näinud, sai taas üle vaadatud ja kallistatud.
Kel huvi lähemalt reisist aimu saada, olge lahked ning klikkige siia:

http://picasaweb.google.com/107455150990407104801

P.S. Fotod on kokku kogutud minu, Sorano, Shirley ja Markuse kaameratest.

Armastus on see...

Lennukikohvik