Aeg lendab ning varsti olengi juba kuu aega t6usva p4ikese maal olnud.

Taksoga lennujaamast ylikooli s6ites ning esmakordselt uut ymbrust piiludes pidin yllatusega t6dema - jaapan ei olegi kardinaalselt erinev teistest euroopa suurlinnadest.
Aastatepikkuse unistamisega olin endale jaapanist niiv6rd eksootilise pildi loonud, et ootasin kultuurishokki juba esimese 5 minuti jooksul.
Tegelik jaapan tundus mulle just vastupidi v4ga kodune. Kaugelt vaadates j4tab loodus eestile sarnase mulje, kuigi l4hedamalt vaadates on k6ik taimed senin4gematud. Eks nii on olnud ka igap4evase eluga - siin ylikoolis ollakse harjunud v4lisyli6pilasi vastu v6tma ning loodud on v4ga hea systeem, mis k6ikv6imalikke probleeme ennetab.
Maandumine uude keskkonda oli pehme ning alles ymbruskonna uurimisel on olnud palju toredaid yllatusi.
Elame t6elises ylikoolilinnakus, mitte kyll p4ris omaette linnaosas kuid eesti m6istes on "campus" kyll suur. Igap4evaelu on v6imalik mugavalt 4ra elada ilma ylikooli territooriumilt lahkumata, sest kohe k4e-jala juures on spordisaalid, toidupoed, raamatupood, 2 s66klat, raamatukogu ning k6ikv6imalikud 6pperuumid.

Meie, v4lisyli6pilased, elame eraldi yhiselamutes, kus toad kyll v4ikesed, aga see-eest igayhel oma tuba ning keegi ei kontrolli millal 6htul koju j6uad.
Kuna seltskond on kirju, siis pole Jaapani kultuur ainus uus kultuur millega siin tutvun. Palju uusi s6pru on ameerikast ning euroopast, hiinast, taist ja teistest aasia maadest r44kimata.
Juba alguses m6istsin, et parim on olla avatud k6igele uuele. Ka mitmes loengus, mille nimetus v6iks olla "Kuidas Jaapanis toime tulla ", anti meile n6u, leida endale palju uusi s6pru, sest see pidi ainuke t6hus vahend koduigatsuse vastu olema.