Lumi ja m4ed!

Tere taas!

Eile oli see ajalooline hetk, mil ma esimest korda m4e peal suusatamas k4isin.

4ratus oli kell 5 hommikul ning kella 6 paiku s6itsime viiekesi autoga umbes 2 tunni s6idu kaugusel asuvasse Kawaba suusakuurortisse.

Meeleolu l4ks suurep4raseks nii kui okaspuumetsi ja lumehangi n4gin, kuigi ymberringi k6rged m4ed, oli siiski kodune tunne.

M4gikylad on suhteliselt h6redalt asustatud ning omap4raste traditsiooniliste majadega, seet6ttu tundus justkui oleks teise riiki s6itnud.

Kohale j6udes saime k6ik endale erivarustuse selga ning olin t4is 6hinat m4gesid vallutama hakata. Kaks s6pra polnud varem yldse suusatanud ning nemad l4ksid suusakooli, mina arvasin, et ehk piisab eestis suusatamise kogemusest ning saan trikid m4e peal selgeks.

Kolm osavat ja julget - s6itsime liftiga m4e tippu.

Kui lifti pealt maha saime, m6istsin, et m4esuusatamine ja pikamaasuusatamine on kaks eri maailma ning leidsin end k6hedusega k6rge m4e tipust, ise ei osanud 6igesti liueldagi, r44kimata pidurdamisest v6i p66rete tegemisest.

Esialgu ukerdasin siis p6iki m66da m4ekylge edasi ja tagasi ning ymberp66ramiseks kukutasin end maha ning t6stsin lihtsalt suusad teisele poole. Ja senikaua kui mina 3 meetrit edasi liikusin j6udsid s6brad juba alla s6ita ning liftiga yles tagasi tulla.

Sain nende k4est kasulikke juhendeid, kuidas keha raskust peaks jaotama ning kuidas p66rata ning millises asendis k6ige parem kiirust kontrollida.

J4tkasin omal k4el ukerdamist ning ignoreerisin t4ielikult vaikset h44lekest mis kuskil aju tagasopis meelde yritas tuletada, et ma kardan k6rgeid kohti ning kiiret laskumist.

Selle asemel keskendusin r66mule, et mu ymber on lumi ning ma suusatan!

S6brad j6udsid veel yhe ringi teha ning mulle kasulikke n6uandeid anda, ise n6udliku n4oga pealt vaadates, et ma ikka rohkem yritaksin.

Kuigi oli ilmselge oma v6imete ylehindamine, kohe m4e tippu ronida, oli see omaette hea kogemus, sest laugemate n6lvadeni j6udes, oli mul juba tagataskus teadmine, et olen ka hirmsamatest m4gedest alla tulnud.

Nullist alustades on areng on v4ga kiire - esialgu r66mustasin, kui upakilt sujuvalt pysti sain, siis juba selle yle kui esimese p66rde tegin(peale seda kukkusin kohe pepuli).

Varsti suutsin juba p66rete ajal pysti j44da, sujuvalt m6lemale poole p66rata ning selle ajal oma kiirust kontrollida.

Kuigi kolme m4el oldud tunni jooksul s6itsin ma vaid yhe korra teokiirusel tipust alla, oli see v4ga p6hjalik allas6it, mille jooksul oskused paranesid iga meetriga. L6puks olin juba v4sinud pidevalt pysti t6usmisest ning ei j44nud muud yle, kui koguaeg vaid edasi s6ita ning mitte maha kukkuda v6i kukutada. Ning viimastel meetritel oli 6hin nii suureks kasvanud, et oleks tahtnud veel korra ylevalt alla tulla, kuid aeg oli selleks korraks l4bi.

L6ppkokkuv6ttes v6ib 6elda, et esimene m4esuusatamise kogemus l4ks v4ga 6nnelikult. Lihasedki ei valuta eriti ning kukkumistega ei juhtunud muud hullu, kui vaid vasaku p6idla v4ljav44namine, aga see lisabki seiklusele kangelaslikkuse maiku. : )

T4na hommikul tervitas mind m6nus lumesadu, mis siiani veel kestab. R66muga l4ksin kohe 6ue pilti tegema ning jalutama. Ilusad r4itsakad on kyll, kuid veel veidi vesine.

Pole hullu, lepin selle v4hesega mida siin leidub ning ostsin endale poest suusaprillid.

T6mban kalendris p4evi maha, millal juba Naganosse saaks. Veebruari l6pus s6idame suure kambaga sinna suusareisile. Saime hirm-odava pakkumise tudengitele, nii et 3 66d hotellis koos hommiku ja l6unas66giga ning liftipiletid kokku vaid 1300 krooni.

Mis teha, suusapisik on veres.